0 arvamust  |  Lisa arvamus
Asparagus officinalis L.
Tootja: Aelita
Pakendis:0,5 g
Saadavus:Laos
2.50€
Maksudeta: 2.04€
Roheline spargel ''Delikatesnaja''.
Keskvalmiv sort (60-75 päeva) on spetsiaalselt loodud roheliste võrsete kasvatamiseks, mis ei nõua täisküpsust. Mitmeaastase taime kõrgus 150-170 cm, ühel kohal võimeline kasvama 10-15 aastat. Noored valmimata, õrnad võrsed, mis kasvavad kevadel juurikatest, on väga maitsvad ja sisaldavad palju vitamiine. Värskel kujul meenutavad maitselt rohelist hernest. Kasutatakse suppide ja praadide valmistamisel, külmutamiseks ja konserveerimiseks. Võrseid saab koguda kolmandal kasvuaastal, lõigates neid 15-20 cm kõrguselt. Seemned leotatakse enne külvi soojas (+25°C) vees kaks ööpäeva vahetades iga päev vett. Peale seda pannakse niiskele riidele kuni idu nähtavale ilmub. Istutatakse paljunduspeenrasse 2-3 cm sügavusele. Tõusmed ilmuvad 30 päeva jooksul. Eelistab viljakat, kerget, sügavalt haritud, küllaldeselt niisket mulda.
1,0 g = 50 seemet.

* Spargli kodumaa - Vahemereäärne rannik. Egiptlased ja kreeklased tegid sellest taimest pärgi noorpaaridele, aga roomlased kandsid noori võrseid kaelas nagu amulette. Paljudes maades kasvatatakse seda taime juba 5 sajandit. Hõrke delikatesse, mis on valmistatud sellest kõõgiviljast, kanti kuningate ja aadlite lauale. 20 sajandil sai see “härraste” taim kättesaadavaks paljudele, aga ometi pole spargel eriti levinud.
Bioloogilised iseärasused: spargel, see on lihav asparaaguse võrse, mis pole veel maa seest õieti välja tulnud (või kunstlikult päikesevalgusest ilma jäetud) valged, vaevalt maa seest paistavad – kahvaturohelised või kahvatulillad. Populaarsemad on rohelised ja valged sparglid, lilla on kergelt kibe. Taimed on ühed pikemaealised aias, kasvades ühel kohal 20-25 aastat.
Taim on külmakindel. Juured on võimsad, jämedad ja peavad vastu ka maa sügava külmumise korral, samuti niiskuse puudusel kuigi on niiskustarmastavad. Täiskasvanud taimed annavad kuni 50 võrset. Lehed meenutavad pehmeid nõelu. Taim on kahekojaline.
Õied on väikesed, ilmetud aga viljad erepunased läikivad marjad, mis valmivad kuni kaks kuud. Nendes valmivad seemned - mustad kolmkantsed, suhteliselt suured. 
Kasvatamine.
Sobib igasugune, hästi niiske, neutraalne aiamuld. Parim on kõrgendatud peenar. Eelistab väga valget kasvukohta, kuigi talub ka poolvarju, kuid seal moodustuvad peenemad ja kõverad võrsed. Puhma jagamise teel paljundatakse sparglit varakevadel.. Selleks kaevatakse puhmas täielikult välja, puistatakse kergelt mulda vähemaks ja lõigatakse terava noaga osadeks, jättes igale tükile 2-3 võrset. Iga taimekese jaoks kaevatakse suur auk, et juured istutusel ei kannataks. Augu põhja on soovitav panna labidatäis kõdusõnnikut, 1 spl täis superfosfaati, 1 tl kaaliumi. Kõik segatakse hoolega, kastetakse sooja, päikese käes olnud veega ja peale vee sisseimemist istutatakse taimekesed vahekaugusega vähemalt 50-60 cm. edasine hooldus on lihtne: regulaarne kastmine, rohimine, kobestamine ja kerge muldamine. 
Paljundamine seemnetega. 
Mõned päevad enne külvamist tuleb seemneid kindlasti leotada soojas (+25+35°C) vees kaks ööpäeva. Seejäral pannakse seemned kotiriidesse või filtripaberisse ja kilekotti, hoitakse pimedas kuni avanemiseni.
Külvatakse ainult avanenud seemneid. Külvatakse kevadel otse avamaale, 25-30 cm kaugusele üksteisest, sügavusele 3-4 cm (mulla temperatuur +8+10°C). Kevadiste öökülmade puhul katta peenar kilega, mille võib eemaldada tõusmete ilmumisel. 
Hooldus. 
Mõõdukas kastmine, kerge kobestamine, rohimine. Väetist vajab 2-3 nädala pärast peale istutamist. Parim väetis on sõnniku leotis (1:6). Teine väetamine tehakse suve keskel. Saaki saab kolmandal kasvuaastal. Varakevadel kaetakse taim 20-30 cm paksuse mulla, kõdusõnniku või saepuru kihiga. Kui vao pinnale hakkavad tekkima praod, kaevatakse võrsed välja ja murtakse ettevaatlikult ära. Võrsed peavad olema umbes 15-20 cm pikad ja 1-1,5 cm jämedad. Varasema saagi saamiseks kaetakse maa musta kilega (nii soojeneb maa kiiremini). Kuiva kevade korral ärge unustaga sparglit kastmast ja väetamast mineraalväetisega. Peale saagi koristust väetatakase samuti. Sügisel lõigatakse pealsed ära ja mullatakse 10-12 cm mullakihiga.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Spargli kasvatuse tehnoloogia".

Spargli salat: 150 g värsket või konsersparglit, 150 g värsket tomatit, 100 g värsket kurki, 100 g värskeid või konservaedoa kaunu, 100 g lillkapsast, 30 g rohelist salatit, 1 klaas majoneesi, ½ klaasi hapukoort, 1-2 kõvaks keedetud muna, rohelist tilli, pipart, soola.
Spargel keeta eraldi (konservsparglit ei pea keetma), samuti lillkapsas ja aedoad. Pärast keetmist köögiviljad jahutatakse.
Kapsas tükeldatakse väikesteks osadeks, spargel, oad ja lehtsalat lõigatakse 2,5-3 cm suurusteks, kurk ja tomat õhukesteks ratasteks.
Kõik komponendid segatakse, lisatakse majonees ja hapukoor, lisatakse pipar ja sool.
Kaunistatakse tilli ja munalõikudega.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.